- Õige ja õiglase toetamine ("riikline toetus olgu mõjuv ja õiglane, s. o. toetust ei peaks leidma ajaviitelised ettevõtted, rekordsport, jalgpall, operetitegelased ja sellesarnased asutused, mida toetada ja ülalpidada võiks ja peaks seltskond ja eraisikud (keedukursused, näputöökoolid j. s. s.). ")
- Tollid - kunstide loomingu kaitse "pahade võistlejate" (sport, kino, tsirkused, "Rahvateater") eest ("Ei oleks sugugi võimata kinod kinni panna ning jätta alles ainult teaduslik kino hariduse andmise vahendina. Samuti ära keelda tsirkused ja totalisaator, tingeltangelid ja kabareed. Mitte maksuta reklaami teha "Rahvateatri" taolistele ettevõtetele, ei ka kinkida neile lõbustusmaksu; ära keelata maksuliste sportliste etenduste toimepanek.")
- Tõlkekirjandus maksu alla ("Maks võiks olla nii suur, kui suur on vahe algupäralise ja tõlkekirjanduse honoraari vahe, mis praeguse korra juures läheb kirjastajate tasku. ")
- Kultuurkapitaali seaduse muutmine - peaks ainuüksi loovaid kunste ja kirjandust edendama, soodustama ja tooteid levitama
- Kult.-kapitaali tegevuse MITTE laiendamine rahvahariduse peale ("Peamine oleks, et riiklik toetus oleks mõjuv ja õiglane, s.o. toetust ei peaks saama ajaviitelised ettevõtted, rekordsport, jalgpall, operetitegelased ja sellesarnased asutused. Neid võiks toetada kindel seltskond ja eraisikud.")
- Erasektori suurem toetus
- Õpikute kasutamine pikemalt -> kirjastajad ei pea auru kulutama nendele, saavad välja anda väärtkirjandust
- Kinode vähendamine/kaotamine - vaevata rikastumine
- Pigem kvaliteet, mitte kvantiteet
- Tuleb tekitada inimestes rohkem huvi vaimliste-kunstiliste produktide vastu
sportlasena pean teie kultuuripoliitikat ennekuulmatuks! See, et inimesed eelistavad teatris käimise asemel vaadata ratsa- või jalgpallivõistlusi, pole mitte spordi viga, vaid muutuva ühiskonna tulemus. Inimesi hakkab üha rohkem huvitama aja meeldivalt veetmine kui kõrgkultuuur.
Spordile toetuste mitte jagamine põhjustaks paljudes inimestes suurt meelehärmi ning viha. Kui toetusi ei antaks, jääks sportimine ja tervislik eluviis Eestis soiku ning see viiks ka tihedamatele tervisehädadele ning suurematele kulutustele arstiabis, tänu millele ei pruugiks Eesti riik enam ka kultuuri rahastamiseks piisavalt toetust leida.
Ennustan, et 20ndate aastate kirjandus on pigem Eesti kultuuri ja aja põhine ning mõeldud eelkõige eestlastele, mitte maailmale lugemiseks. Hilisemad põlvkonnad ei pruugi aru saada tolle aja kirjanduse nüanssidest ja probleemidest ning see võib tunduda igav.
Vaksalis olles on kohe eriline meeleolu. Sest ega igapäev ju rongiga ei sõida. Kajuks aga tuleb sinna minna läbi mingisuguse keldri, mis haiseb ning on nõme. Või siis teine variant on läbi põõsa. Kohale jõudes on selline hea ja teistsughune tunne, et kuskile jõuab ka õigeks ajaks. Sest ega rongi peale ju hiljaks ei jääda - rong ei oota. Huvitav on ka vaadata kaasootajaid. Kes läheb seenele, kes mustikale, kes maale, kes sõidab päälinna, kes koju. Igaühel neist on midagi huvipakkuvat. Kellel huvitavad kummikud, kellel suured korid, teistmoodi näoilme. Lõpuks kui rong saabub, siis on ka üks suur jebimine, et saada varem peal olnud sõbraga samasse vagunisse või meeldivat istekohta. Samuti tuleb kaua oodata konduktorit ning loota, et sa selle ajaga magama ei jää. MIskipärast meeldib mulle rongiga rohkem sõita kui bussiga, kuigi istmed on palju ebamugavamad. Ilmselt seepärast, et bussid loksuvad rohkem.
"Vaksalis"
Väga poeetiline, aga mu pea valutab ja ma ei suuda sellele keskenduda. Muidu on miniatuurid toredad. Kirjeldused on väga täpsed ja annavad ettekujutuse sellest kohast ja ajast.
No comments:
Post a Comment