Hendrik Visnapuu

Minu pealkiri: "Hakkan geiks"
Tegelik: "Mõnitus"

Visnapuu tundub välimuse põhjal otsekohene ja tõsine mees.  Karmi käega. Tõsine kirjanikuhärra, kes teab mida tahab. Samas on ta näoilmes midagi heatahtliku, muhedat.

MUINASJUTULINE IME                  
Oh mu kevadkuld  
Oh mu kevadlind  
Kui palju aimamata ilu, hääd! 
Oo, käsivarte marmor, valmind palged!    
'"Igavesti", "Ballil" õrnus 
Sina oled imeline talleken, Malleken!
Väega Mõistmatumaga sa mulle ütlemata armas.                   

MONSTRUM
"Noortele tütarlastele" meeleolu - tekitavad meestes iha
Oo, idioot, kes usub: armastada Võib naine, et ta südameid ei murra.
Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu!
Visnapuu arvamus naistest: imelised olevused, kuid kui vahest liiga imelised ja tekitavad valu.

Sarnased luuletused:
Baudelaire - "Raibe", "Vampiiri metamorfoosid"
Quevedo "Ärapõlatud naine" "Vanamoor, kes mängib tüdrukut"

Johannes Vares-Barbarus.

"Inimene ja sfinks"
Läbivaks teemaks on naised, suurlinna elu, prostituudid. Inimeste, naiste lõbujanu. Eelistab ilmalikke naudinguid religioossetele. Kord naised ei taha teda - tunneb end kui koolnu, kord tahab uusi naisi. Kirjaviis on kohati räige, kuid tabav. Kirjeldab palju ka surma ja verd Stiil: palju ülekantud tähendusi, täidlane

ESSEE

ESSEE 1-1,5 lk (12 p, 1,5 reavahe). Subjektiivne, lihvitud sõnastus, autori vaimne mõttelend ja sisemine vabadus, point.

• Kuratlikkusest ja jumalikkusest *kirjanduses *tänapäeva ühiskonnas *eestlastes
• Kuradi mitu nägu (kirjanduse, kunsti või rahvaluule põhjal)
• Minu moodi usk
• Triksteri apoloogia (kaitsekõne)
• Skeptiline eestlane .../eneseusu kütkeis

Minu moodi usk

Sõna usk seostub enamikele erinevate religioonide ja uskumustega. Tihtipeale ollakse nii kinni väljakujunenud usundites, et ei tulda selle pealegi, et uskuda võib ka teistesse inimestesse, asjadesse, juhtumistesse, väärtustesse ja iseendasse. Minu moodi usuks ei oleks keskmeks mõni olend või sündmus, vaid kolm nähtust.

Elus on võimatu kuhugi jõuda, kui puudub enesekindlus ja usk oma võimetesse. Kes meist poleks rasketel hetkedel mõelnud „ma ei saa sellega hakkama“. Sedasi mõeldes tavaliselt ei tuldagi toime, sest enesesisenduse võim on ilmatuma suur. Kui inimene, kes on kutsutud unelmate töö intervjuule mõtleb, et teised on paremad ja targemad, on see töö juba ette kaotatud. Paratamatult hakatakse pabistama ja tekib ebakindlus ning potentsiaalne tööandja tõlgendab seda kui nõrka närvikava. Seetõttu peab alati endas kindlaks jääma, isegi kui ei pruugi soovitut saada.  Kui palju oleks inimkond juba saavutanud, kui iga viimnegi hing usuks oma suutlikkusse! Seepärast oleks minu moodi usku üheks nurgakiviks eneseusk.

Edukatele ja enesekindlatele inimestele tundub tihtipeale, et ainuke, keda usaldada saab, on sina ise. Mõnikord võib see tõesti paremate tulemusteni viia, eriti kui kaaslased pole nii motiveeritud või asjatundlikud. Samas on olukordi, kus tuleb usaldada ka teisi ja uskuda nende võimetesse. Jalgpallis on väga oluline tiimivaim ja üksteises kindel olemine. Kõike ise teha on füüsiliselt võimatu ning vutt on siiski tiimimäng, mille võlu peitub iga olukorra lõpututes võimalustes. Kellelegi söödu andmine ongi enesekesksuse seljatamine ning uskumine, et teine mängija suudab ehk midagi paremat sel hetkel korda saata. Inimesed üllatavad pidevalt kui nendesse vaid uskuda ja julgustada. Seetõttu oleks üheks teiseks nurgakiviks teistesse uskumine.

Sri Ravi Shankar on öelnud „Kogu see maailm on teile nautimiseks“ Minu moodi usku sobiks selline mõtteviis väga hästi, sest arvan, et elu on palju kergem ja rõõmsam kui tunda mõnu tehtavast. Mind häirivad inimesed, kes vinguvad kõige peale, et see on mõttetu ja igav. Tuleks olla avatud kõigele uuele ja osata üles leida toimingu hea pool. Minu treener ütleb alati enne iga jalgpallimängu, et peamine on lustida ja seda nautida. Kui eelkõige tunda mõnu, siis ollakse ka hingega rohkem sees ning seepärast on tulemused ka paremad.

Minu arvates on tänapäeval inimestel vajaka eneseusust, teistesse uskumisest ning elu nautimisest. Seetõttu põhinekski minu moodi usk nendel. Usun, et inimesed oleksid palju edukamad, õnnelikumad ja rõõmsamad, kui nad järgiksid minu moodi usku.

Friedebert Tuglas. Poeet ja idioot

Ormussoni diagnoos/kirjeldus: Väga kinnine ja üksik. Põleb seesmiselt, introvert. Poeet.

KURAT

kuri, vanduv

haiget saamine, vihastamine, ahastus

Alati kõiges süüdi

Kurja juur

• Ta pole kollektiivne, vaid individuaalne nähtus. Talle on küllalt ainult meeleolust. Mitte kristlikku usutunnistust, vaid kuratlikku hardust!
• Temale, keda on peetud vaenu ja vale isaks, on kõige vähem saand osaks armastust ning õiglust. (alati süüdistatakse Kuradit kõiges halvas, nt vandumine)
• Millistesse vastikutesse asjadesse on kistud Kuradit, milles kõiges on teda süüdistet! Teda on kasutet kõige närusemate patukeste vabandamiseks. Ta on säälgi pidand olema süüdlane, kus pole kedagi süüdlast pääle armetu inimese enese. Nagu huvitaks Kuradit tõesti igaüht kiusata! (alati süüdistatakse Kuradit kõiges halvas, nt vandumine)
• Kuna Jumal enese kindlate piiridega on ümbritsend ja igaüht nende muutmise eest kõige valjemalt nuhtleb, siis on Kurat salliv ning häätahtlik. Ta ei takista kellegi fantaasiat. Ta alistub sellele kui inimlikule nõrkusele. Ta ei kaitse armukadedalt oma olemuse vorme. Ta lepib selle vormiga, mida suudab talle anda igaühe fantaasia.
• Ta on armulik ja pikameelne.
• Ta ei tungi enese isikuga pääle. Ta ootab kannatlikult. Ta ei janune avalikku austust. (nt Jumala usku levitatakse väga agaralt, aga Kuradi usk tuleb ise üles leida)
• Ta mõistab just sellepärast nii hästi inimest, et temas endas on nii palju inimlikku. Ta tunneb inimese nõrkusi ja pahesid, kuid ei tee neist suurt numbrit nagu Jumal. (aksepteerib inimesi nii nagu nad on, mitte ei oota ülimust neilt)
• Ta ei hooli õnnelikest, vooruslikest ja häist. Oh, need saavad tematagi läbi. Kuid ta mõistab nii hästi koormatuid ja tagakiusatuid. Sest ka tema on pidand kandma sedasama saatust.





August Gailit. Purpurne surm

Tagurpidi kapten Roode
Pikka ja kõhna kehaehitusega. Hoolitsetud näoga ja habemeta. Tõsiusklik ja korrektse kõnemaneeriga. Naistest ei hoolinud ning üldiselt pahatahtlik. Rahulik ja malbe (juhul kui talle tehti ülekohtut).

("Kapten võttis mind vastu ikka rõõmuga, tõi lavvale viina ning meie jõime mere vaatlusel ehk rääkisime omist rännakuist ja elamisist. Ta oli lühike, kuid väga tüse härra, habetand, kuid hõreda habeme all paistsid veresooned. Oli hääsüdamlik, kuid väga äge ja metsik, kui talle tehti ülekohut. Ta oli jumalasalgaja, tsüünik, kõnelemises tihtigi ropp, kuid hinges suur romantik, kes võis joobuda isegi tuule kohinast, kõrtsi kakelusest, lainete vahulisest keemisest. Ning üle kõige armastas ta naisi, otsis neis luulet ning joobumust, nägi aga ainult toorust, pettust ning ahnust. Ning seepärast vihkas neid, peksis neid, kuid uvvesti leppis, uvvesti lootis, uvvesti katsus neis leida puhast hinge ning naiselikku hellust. Igas suuremas sadamlinnas, kus laevad peatusid kavvemalt, oli kapten Roodel oma naine ja lapsed. Nii oli tal palju armastusi ja palju pettumusi. Ta kulutas kõik omad suured sissetulekud perekondade ülalpidamiseks, jaotes oma varandust täpipäälse õiglusega. Sel alal oli tal koguni oma raamatupidamine, kaunis keeruline ning kummaline, millest keegi võõras aru ei saand." )


Naised:

• Liblikas ("on naisi, kes sündind viinast ja valsi keerust; need on anduvad, magusad ning nende truudusmurd ei sünnita isegi valu. Nende nahk on imeõrn, vahakollakas, lehkab jasmiinide järele, nende silmad on täis unistavat und, nende jalad tantsisklevad isegi unes. Ning ealgi ei tea sa, kas oled õnnelik tema lahkudes või teda kohates. Ta ilmub silmapilguks, kui mesilane lennates lillele, ning läheb minema kerge südame ja rahuldud silmiga. Nende elu veereb kui unes, milles nad ise kunagi pole tegelasiks. Nad ei räägi sulle ealgi ei omast õnnest ega ka õnnetusest, nad ei anna sulle palju, kuid ei võta sult ka midagi. Ainult harva, harva lubavad enestelle kinkida paar siidist sukke ning punaseid nelke. Ja alati naeratavad, kui tõmbavad jalga su kingitud sukad, aga nelgid närtsivad lugemata luuletuskogude ehk ajalehtede kuulutuste vahel. Sest need on naised, kes loevad vaid kuulutusi, ise midagi ostmata ning midagi müümata.")
• Kogu maailma valu on minu õlul sünnitusmasinad ("On naisi, kes sündind kahvatust kuuläikest ja suviööde varjest; need on verivaesed, kuid kirglikud, nende armastus on piinav ning armastus ihulik. Nad jäävad ruttu, ruttu vanaks, sünnitavad valuga lapsi ning lapsed pole neile ealgi rõõmuks. Nende ihu on kollakas, läbipaistev, lehkab sõrru suitsu või leili järele. Nad räägivad vähe, kuid kannatavad palju, nad katsuvad isegi naeratada, kuid naer on kui koolnu näol grimass. Ning ealgi ei tea sa, mis tahab ta ja missugune on ta kapriis, sest vaevalt, vaevalt teab ta isegi seda. Ainult mehele minnes ning vananedes võib ta neljakümne aastasena saada tütarlapse hoo ja võluvuse, kuid sedagi üksikud ja harva.")
• Drama Queen ("On naisi, kes sündind kihavaist tänavaist, rahvarikkaist bulvaarest ning suitsuseist kafeedest; need on kui mesilaste parved, igal pool imedes enesesse elu joobnustavat kihvti, ilma et omalt poolt annaksid armastajalle piiskagi. Nad kannatavad südamehaigust, kuigi süda on neil vanade ajalehtede aastakäigud, - palju tühist intriigi, palju mõttetut ärritust, palju banaalset teatraalsust. Nad langevad sulle esimesel võimalusel kaela ning räägivad suurest armastusest ja piinavast valust, kuid armastus on nende äri ja valu nende kirg. Nad käivad kallilt, kuid räpaselt riides, nende käekottes on raha, vanad sukad, võtmed, puuder ja armastuskirjad segamini. Nii segamini on nende elugi, tarbetu ja mõttetu teistele, veel rohkem aga neile enestelle. Nad kannavad laiu kübaraid, mille alt vilguvad kaks vesist silma ning võib olla on see kummaline, et just neis silmis näed inimest käristud hingega rohkem, kui kelleski teises.")
• Romantik
• Eesti naine ("On naisi, kes sündind päikese särast ja toome helvetest; need on romantikud, käivad silmiga taevas, näol pronkspunetus. Nad lehkavad rasva ning piima järele ning nende suudlus on karastav kui tuulepuhang. Nad otsivad suurmeelseid kangelasi, teaatrite armastajaid, poeete ning jõumehi, kuid suuremalt osalt satuvad avantüristide küüsi, - ja on nendega väga õnnelikud. Need on naised, kelle mehed lähevad ruttu rasva, nad ise aga lahjuvad, lahjuvad ning surevad verivaesusse. ")
• Teoreetik ("On naisi, kes sündind jumala ema lahkusest ning saatana palvetest. Nende tõrvmustad juuksed on kui kroon tõmmule, kuid külmale näole. Nooruses armastavad nad üksnes isa ning kadestavad ema; nad on temperamendikad, kuid nende savipruun nahk on külm kui sivvul, nad on ilusad, kuid ilu ei veetle, ei vangista. Esimene armastus on neile ikka saatuslik: kas lähevad härduses kloostri või saavad suurimaiks roimareiks, - ning siis röögatab maa nende ümber.")
• Looduslaps

Ning on mehi, kes sündinud... äikesepilvest ning metsa embusest. Nad on rahulikud ja tasakaalukad, kuid ärritudes väga ägedad ja metsikud. Nende eesmärgiks on numbrid nii paberil kui ekraanil, nad unistavad piiramatust elust. Nende möödudes on tunda kalli lõhnaõli lõhna, mis nii mõningatel juhtudel on segatud higihaisuga. Väliselt tunduvad nad heasüdamlikud ja asjalikud, kuid hingelt on nad külmad ja ükskõiksed. Nad on Eesti mehed.

Kuratlikkus: Tehislik, võlts. Meelelahutusasutused, kõrtsid, lõbustusasustused. möll, lärm. Tehislik ja uhke kirik, ülistuslaulud (inimene on ise looja). Linnad üldiselt - asfaltteed, inimeste hulk, lõbujanu.

Jumalikkus: Looduslik, maine. Vaikus.


Gailiti kirjutamisviis: Mõjub lopsaka kirjastiiliga. Hea stiilitunnetus. Samas on veidi ekstreemsed ja julged mõtted. Sinavormi palju. Unistav. Kasutab metafoore - mõistmiseks peab ka veidi laiemalt mõtlema.


Nigol Andresen. Paralleel "Kuritöö ja Karistusega":

• Sarnaselt apokalüptilised, erootilised
• Gailiti stiil liialdatud (fantaastika, kuid realism - reaalsusest põgenemine)
• Romaani mõõtu välja ei ana, käsitlus lõtv
• Tegelaste psühholoogilisus
• Gailiti tegelaste nimed on erilised, häälikutemänguga seotud

Olen nõus sellega, et... mõlemad teosed on apokalüptilised ja masendava meeleoluga.